Bjerkandera adusta
Mida peaksite teadma
Bjerkandera adusta on mittesöödav polüpoorne seen, millel on noorena sametine, lumivalge mütsi pind, mis vananedes muutub siledaks ja valkjaks. Sellel on ka selgelt eristatavad pruunid piirkonnad pori pinnal. Liik on laialt levinud. Seda leidub sageli laguneval puidul, nagu kännud, tüved, oksad, eriti pöök, kask, tamm, pappel, paju, aiapostid, kõikjal, kus on puitu saadaval.
Noored isendid on iseloomuliku halli kuni ookerkarva pruuni värvi ja valge servaga. Vanemad isendid muutuvad tumedamaks ja serv võib ka värvus muutuda. Alumise poole poorid on esmalt hõbehallid, hiljem suitsuhallid ja muutuvad kahjustuste korral mustaks.
Kuna B. adusta toodab ensüüme, mis suudavad lagundada polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke, nagu neid, mida kasutatakse sünteetilistes tekstiilivärvides, on tekkinud uurimishuvi selle seene võimaliku kasutamise vastu biopuhastuses. Uuringud nende ligniini lagundavate ensüümide kohta, mida toodavad B. adusta, näiteks mitmekülgne peroksidaas, on uuringutes näidanud ka, et ta on võimeline sünteetilist melaniini dekoloriseerima. See funktsioon võib võimaldada B. adusta, mida kasutatakse melaniini värvuse eemaldamiseks tulevastes kosmeetilistes rakendustes.
Jaapani teadlased on leidnud, et B. adusta võib esineda suurel hulgal inimese süljes ja limaskestades, põhjustades püsivat köha (10,13-15,18).
Sünonüümide arv (89) näitab liigi märkimisväärset varieeruvust.
Muud nimed: Suitsupolüpoor, Suitsupolüpoor, Grijze buisjeszwam (Holland), Angebranner Rauchporling (Saksamaa), Šedopórka osmahlá (Tšehhi Vabariik).
Seente identifitseerimine
Cap
Konsoolilaadne kuni riiulilaadne (ja tavaliselt külgmiselt teiste korkidega sulandunud) või lihtsalt ümberpööratud serv üle laiuva poore pinnale - või mõnikord puudub see täielikult; kontuurilt poolringikujuline kuni ebakorrapärane; kumer kuni lame; kuni umbes 10 cm lai ja 6 cm sügav; sametine kuni peenelt karvane, küpsedes muutuv kiilas; valkjas kuni hallikas, pruunikas või pruunikas; mõnikord vööndiline; küpses eas pruunist kuni musta servaga.
Pooride pind
Hall kuni must; mõnikord verevalumid tumedamustad; 6-7 pisikest, nurgelist poori mm kohta; torud kuni 2 mm sügavused.
Viljaliha
valkjas kuni nõrgalt pruunikas; sitke ja korgjas või nahkjas.
Spore Print
Valge.
Elupaik
Saproobne lehtpuude ja harva ka okaspuude surnud puidul; põhjustab valget mädanikku; üheaastane; esineb aastaringselt; laialt levinud kogu Põhja-Ameerikas.
Sarnased liigid
Bjerkandera fumosa
Üsna vähem levinud, vähemalt Itaalias, erineb ta karpofoori tumedama värvuse, pisut väiksemate spooride, valkjasest kreemini värvunud poorsete pindade ja pisut suuremate pooride poolest. Kasvab ainult laialehistel taimedel.
-
Võib olla ka hallide pooridega, kuid selle poorid on ebaregulaarselt piklikud ja viljakeha on karvane.
-
Eristub pigem valge kui halli viljapinna poolest.
Taksonoomia ja etümoloogia
Esmakordselt kirjeldas seda teaduslikult kui Boletus adustus Carl Ludwig Willdenow 1787. aastal.
1880. aastal omandas Soome mükoloog Petter Adolf Karsten selle praegu tunnustatud teadusliku nime Bjerkandera adusta.
Spetsiifiline epiteet adusta tähendab kõrbenud; see viitab tõenäoliselt "tuhahallile" värvusele. Bjerkandera viitab Clas Bjerkanderile (1735-1795), luterlikule pastorile, meteoroloogile, botaanikule ja entomoloogile, kes õppis Uppsala Ülikoolis.
Sünonüümid
Boletus adustus Willd. 1787 (basionüüm)
Agaricus crispus (Pers.) E.H.L. Krause (1932)
Bjerkandera adusta f. carpinea (Sowerby) Donk
Bjerkandera adusta f. resupinata (Bourdot) & Galzin) Domański Orloś & Skirg. 1967
Bjerkandera adusta f. solubilis (Velen).) Bondartsev 1953
Bjerkandera adusta f. tegumentosa (Velen.) Bondartsev 1953
Bjerkandera adusta f. zonatula (Quél.) Domański Orloś & Skirg. 1967
Bjerkandera isabellina (Schwein).) P. Karst. 1879
Bjerkandera scanica (Fr.) P. Karst. 1882
Boletus adustus var. crispus (Pers.) Pers. 1801
Boletus adustus Willd. var. adustus 1787
Boletus carpineus Sowerby 1799
Boletus concentricus Schumach. 1803
Boletus crispus Pers. 1799
Boletus fuscoporus J.J. Planer 1788
Boletus fuscoporus Planer 1788
Boletus isabellinus Schwein. 1822
Boletus pelleporus Bull. 1791
Boletus suberosus var. flabelliformis Batsch, 1789
Coriolus alabamensis Murrill 1907
Daedalea fennica (P. Karst.) P. Karst. 1906
Daedalea oudemansii var. fennica P. Karst. 1882
Daedalea solubilis Velen. 1926
Gloeoporus adustus (Willd).) Pilát 1937
Gloeoporus adustus (Willd).) Pilát f. adustus 1937
Gloeoporus adustus f. excavatus (Velen).) Pilát (1937)
Gloeoporus adustus f. excavavatus (Velen.) Pilát, 1937
Gloeoporus adustus f. solubilis (Velen.) Pilát, 1937
Gloeoporus adustus f. tegumentosus (Velen.) Pilát, 1937
Gloeoporus crispus (Pers.) G. Cunn. 1965
Grifola adusta (Willd).) Zmitr. & Malõševa 2006
Leptoporus adustus (Willd.) Quél. 1886
Leptoporus adustus (Willd.) Quél. f. adustus 1886
Leptoporus adustus f. resupinatus Bourdot & Galzin, 1928
Leptoporus adustus f. viridans Pilát 1936
Leptoporus adustus f. zonatulus Quél. 1886
Leptoporus albellus (Peck) Bourdot & L.Maire, 1920
Leptoporus albellus f. raduloides Pilát (1932)
Leptoporus crispus (Pers.) Quél., 1886
Leptoporus nigrellus Pat. 1903
Microporus gloeoporoides (Speg.) Kuntze, 1898
Microporus lindheimeri (Berk). & M.A.Curtis) Kuntze, 1898
Polyporus adustus (Willd).) Fr. f. adustus 1821
Polyporus adustus (Willd).) Fr. subsp. adustus
Polyporus adustus (Willd).) Fr. var. adustus
Polyporus adustus (Willd).) Fr. 1821
Polyporus adustus f. resupinata Bres. 1922
Polyporus adustus f. resupinatus Bres., 1922
Polyporus adustus subsp. carpineus (Sowerby) Fr., 1874
Polyporus adustus var. argenteus (Ehrenb.) Pers., 1825
Polyporus adustus var. ater Velen., 1922
Polyporus adustus var. carpineus (Sowerby) Fr. 1874
Polyporus adustus var. pelleporus (Bull.) Pers., 1825
Polyporus amesii Lloyd 1915
Polyporus atropileus Velen. 1925
Polyporus burtii Peck 1897
Polyporus carpineus (Sowerby) Fr. 1818
Polyporus cinerascens Velen. 1922
Polyporus crispus (Pers.) Fr. (1821)
Polyporus crispus (Pers.) Fr. (1821) f. crispus
Polyporus crispus f. resupinata Bres. (1922)
Polyporus curreyanus Berk. ex Cooke, 1886
Polyporus digitalis Berk., 1854
Polyporus dissitus Berk. & Broome, 1875
Polyporus excavatus Velen., 1922
Polyporus fumosogriseus Cooke & Ellis, 1881
Polyporus halesiae Berk. & M.A.Curtis, 1853
Polyporus isabellinus (Schwein).) Steud. 1824
Polyporus lindheimeri Berk. & M.A. Curtis (1872)
Polyporus macowanii Kalchbr., 1881
Polyporus macrosporus Britzelm., 1894
Polyporus murinus Rostk., 1838
Polyporus nigrellus (Pat.) Sacc. & D. Sacc. 1905
Polyporus ochraceocinereus Britzelm., 1895
Polyporus scanicus Fr., 1863
Polyporus secernibilis Berk., 1847
Polyporus subcinereus Berk., 1839
Polyporus tegumentosus Velen., 1925
Polystictus adustus (Willd).) Fr.
Polystictus adustus (Willd).) Gillot & Lucand, 1890
Polystictus alabamensis (Murrill) Sacc. & Trotter, 1912
Polystictus carpineus (Sowerby) Konrad, 1923
Polystictus gloeoporoides Speg., 1889
Polystictus ochraceostuppeus Lloyd, 1916
Polystictus puberulus Bres., 1920
Poria argentea Ehrenb., 1818
Poria carnosa Rostr. ex Sacc. & D. Sacc., 1905
Poria curreyana (Berk. ex Cooke) G. Cunn. 1947
Tyromyces adustus (Willd).) Pouzar, 1966
Allikad: Sources: Sources: Sources: Sources: Sources: Sources: Sources:
Foto 1 - Autor: M: Michel Langeveld (CC BY-SA 4.0 International)
Foto 2 - Autor: M: Michel Langeveld (CC BY-SA 4.0 International)
Foto 3 - Autor: Autor: Michel Langeveld (CC BY-SA 4.0 Rahvusvaheline)
Foto 4 - Autor: Michel Langeveld (CC BY-SA 4.0 International)
Foto 5 - Autor: M: Tomas P. (Public Domain)
