Byssomerulius corium

Mida peaksite teadma

Byssomerulius corium on tavaline koorikseene liik perekonnast Irpicaceae. See on tavaline nii lehtpuude kui ka okaspuude okste alumisel küljel. Viljakehad on esialgu resupiinsed, sileda, valge hümnipinnaga. Küpsuse saavutamisel muutuvad servad reflektoorseks ja arenevad kitsaks, piklikuks valgeks mütsiks ning hümenium muutub merulioidseks kuni peaaegu poroidseks ja kreemjas värvusega. Pehme koe ja enamasti resupinatsiooniga viljakehad eristavad seda liiki tugevamatest Stereum liikidest, mis moodustavad selgesti eristatavad, fännikujulised, imbrikaadilised korgid.

See on laialt levinud seen, mida on registreeritud Aafrikas, Aasias, Austraalias, Euroopas ja Ameerika Ühendriikides.

Mütseel põhjustab valget mädanikku. Seen võib kasvada üsna suureks, sest mitu viljakeha võib kokku kasvada. 3-12 cm pikkused koorikud on reeglina, harva võivad nad ulatuda 30 cm pikkuseks.

Muud nimetused: Pacapolyce (Pacapolyce): Võrgukoorik, Papierzwammetje (Madalmaad), Dřevokaz papírovitý (Tšehhi Vabariik), Lederartiger Fältling (Saksamaa), Mérule papyracée (Prantsusmaa).

Seente identifitseerimine

1. Viljakehad

   Viljakehad on laiali või laialt painutatud, mütsi moodi painutatud servaga, 5-30 cm pikad, 2-4 cm laiad, 0.5-6 mm paksune, algul üksik, hiljem sageli ühineb, õhuke, nahkjas, pehme, paberilaadne, kuivades rabe. Painutatud korkide pealispind vaevumärgatava tsoonilisusega, sile, kergelt vildistunud-karvane, valge, valkjas, hallikas. Äärik on steriilne, painutatud või kinnitunud, valge, roosakas-kreemjas.

2. Hümenofoor

   Kortsud-taotud, vahajas, algul valge, hiljem kahvaturoosa, kahvatukollane, kahvatu oranž, roosa-oranž, punakas-oranž, punakas, mõnikord helepruun. Voldid on 0.3 mm laiad, madalad, kuni 1 mm sügavad, hüppeliigiga, kontsentriliselt paigutatud, on võrkjas, rakutihedus 2-3 rakku 1 mm kohta.

3. Viljaliha

   Viljaliha on 0.7 mm paksune, 5 mm painutatud mütsid, valge, kahvatu valkjas.

4. Spoorid

   4-9 * 2-4.5 μm, piklik-ovaalne või peaaegu silindriline, ühelt poolt veidi lapik ja painutatud, sileda pinnaga, tilkjas, värvitu.

5. Spore Print

   Valge.

6. Elupaik

   Kasvab leht- ja okaspuude langenud ja kuivadel tüvedel/oksadel, peamiselt tammedel. Põhjustab puidu valget mädanikku. Nagu enamik neist seentest, kaob suvel silmist, kui ei ole väga niiske suvi. Alates augustist hakkab taas moodustama viljakehi, mida võib täheldada kuni aprilli lõpuni.

Sarnased liigid

1. Stereum subtomentosum

   Mõnikord täiesti resupinatiivne ja siis sarnane. On tavaliselt hallikas-oranžikas eri toonides.

2. Irpex lacteus

   Omab aluspinnal sakiliste pooride kuni lamedate hammastega (mikroskoobis: kinnikasvanud tsüstidia).

3. Plicatura nivea

   On põhjapoolne liik leppadel (Alnus).

4. Byssomerulius albostramineus

   Tekitab ainult valatud viljakehi ja eelistab soojemat aastaaega.

5. Phlebia tremellosa

   Võib olla ka sarnane, kuid tal on sageli roosade toonidega steriilne korkpind ja peaaegu karvane, eriti servas. Sellel on paksem viljaliha ja väiksemad eosed.

Taksonoomia ja etümoloogia

1783. aastal kirjeldas prantsuse loodusteadlane Jean Baptiste Francois (Pierre) Bulliard seda liiki ja nimetas selle Auricularia papyrina'ks.

1967. aastal kandis Eesti mükoloog Erast Parmasto (1928-2012) selle seene uude perekonda ja nimetas selle Byssomerulius corium'iks.

Sugukonna nimi Byssomerulius pärineb ladina byssus'est, mis tähendab "peenike siidine riie". Spetsiifiline epiteet corium, mis tähendab nahka või karva, näiteks nahka, viitab selle liigi viljakehade uuesti omaksvõetud nahataolisele kujule.

Sünonüümid ja sordid

• Thelephora corium Pers., 1801

• Auricularia papyrina Bull. (1789) var. papyrina

• Auricularia papyrina Bulliard (1788), Herbier de la France, 9, tab. 402

• Auricularia papyrina var. alba Bull. (1791)

• Auricularia papyrina var. cinerea Bull. (1791)

• Auricularia papyrina var. papyrina Bull. 1789

• Auricularia papyrina var. rubra Bull. (1791)

• Boletus purpurascens de Candolle (1815), Flore française ou description succincte de toutes les plantes qui croissent naturellement en France, Edn 3, 6, p. 41 (nom. illegit.)

• Byssomerulius confluens (Schweinitz) Lindsey & Gilbertson (1978), Bibliotheca mycologica, 63, p. 80

• Byssomerulius corium (Persoon) Parmasto (1967), Eesti NSV teaduste akadeemia toimetised. Bioloogiline seeria, 16(4), p. 383

• Byssomerulius corium f. castaneus Parmasto (1967)

• Byssomerulius corium var. corium (Pers.) Parmasto 1967

• Byssomerulius corium var. halileensis Zmitr.

• Byssomerulius sordidus (Berk). & M.A. Curtis ex Cooke) Hjortstam 1995

• Cantharellus confluens (Schweinitz) Schweinitz (1832), Transactions of the American philosophical Society, series 2, 4(2), p. 153

• Cladoderris platensis Speg., 1899

• Cladoderris rickii Lloyd (1923), Mycological writings, 7, mycological notes n° 69, p. 1196

• Meruliopsis corium (Persoon) Ginns (1976), Canadian journal of botany, 54(1-2), lk. 126

• Merulius aurantiacus Klotzsch (1836), in Berkeley, The english flora of sir J.E. Smith, seened, 5(2), p. 128 (nom. illegit.)

• Merulius chilensis Spegazzini (1924), Revista chilena de historia natural, 28, p. 26

• Merulius confluens Schweinitz (1822), Schriften der naturforschenden Gesellschaft zu Leipzig, 1, p. 92

• Merulius corium (Pers.) Fr. (1828) var. corium

• Merulius corium (Persoon) Fries (1828), Elenchus fungorum, sistens commentarium in systema mycologicum, 1, p. 58

• Merulius corium f. alutaceus Bres. (1901)

• Merulius cubensis Burt (1917), Annals of the Missouri botanical Garden, 4, p. 326

• Merulius deglubens (Berkeley) & M.A. Curtis) Burt (1917), Annals of the Missouri botanical Garden, 4, p. 325

• Merulius dubiosus Bres. ex Rick, 1938

• Merulius dubiosus var. coriaceus Rick (1960), Iheringia, série botânica, 7, p. 195

• Merulius haedinus Berkeley & M.A. Curtis (1872), Grevillea, 1(5), p. 69

• Merulius hirsutus Burt (1917), Annals of the Missouri botanical Garden, 4, p. 312

• Merulius moelleri Bresadola & Hennings (1896), Hedwigia, 35(5), p. 285

• Merulius papyrinus (Bull.) Quél. (1888) var. papyrinus

• Merulius papyrinus (Bulliard) Quélet (1888), Flore mycologique de la France et des pays limitrophes, p. 32

• Merulius papyrinus var. caesius Quél. (1892)

• Merulius pelliculosus Cooke (1891), Grevillea, 19(92), p. 109

• Merulius sodiroi (Patouillard) Rick (1960), Iheringia, série botânica, 7, p. 194

• Merulius sordidus Berk. & M.A. Curtis ex Cooke, Grevillea 19: 108 (1891)

• Merulius stereoides Henn., 1901

• Merulius ulmi Peck (1906), New Yorgi osariigi muuseumi bülletään, 105, p. 26

• Phlebia blumenaviensis Hennings (1897), Hedwigia, 36(4), p. 198

• Phlebia deglubens Berkeley & M.A. Curtis (1891), in Cooke, Grevillea, 20(93), p. 3

• Phlebia sodiroi Patouillard (1892), Bulletin de la Société mycologique de France, 8(3), p. 116

• Polyporus eriophorus Berk. & Broome, 1882

• Polyporus purpurascens Persoon (1825), Mycologia europaea, seu complet omnium fungorum in variis europaeae regionibus detectorum enumeratio, 2, p. 60 (nom. illegit.)

• Sesia aurantiaca Kuntze (1891), Revisio generum plantarum, 2, p. 870

• Sesia confluens (Schweinitz) Kuntze (1891), Revisio generum plantarum, 2, p. 870

• Sesia corium (Persoon) Kuntze (1891), Revisio generum plantarum, 2, p. 870

• Sesia haedina (Berkeley) & M.A. Curtis) Kuntze (1891), Revisio generum plantarum, 2, p. 870

• Thelephora corium Persoon (1801), Synopsis methodica fungorum, p. 574 (Basionyme) Sanctionnement : Fries (1821)

• Thelephora incarnata var. ß corium(Persoon) Persoon (1822), Mycologia europaea, seu complet omnium fungorum in variis europaeae regionibus detectorum enumeratio, 1, p. 131

• Thelephora papyrina (Bulliard) de Candolle (1805), Flore française ou description succincte de toutes les plantes qui croissent naturellement en France, Edn 3, 2, p. 106

Allikad:

Foto 1 - Autor: Valentin Hamon (CC BY-SA 4.0 International)

Foto 2 - autor: pinonbistro (CC BY-SA 4.0 International)

Foto 3 - Autor: M: pinonbistro (CC BY-SA 4.0 Rahvusvaheline)

Foto 4 - Autor: Millest peaks teadma, mida peaks teadma: pinonbistro (CC BY-SA 4.0 International)

Foto 5 - Autor: M: pinonbistro (CC BY-SA 4.0 rahvusvaheline)